Näitus „Teine tapp“ on Jüri Kermiku isiknäitus, mis käsitleb disainiprotsessi dünaamikat ja viisi, kuidas selles saab ühtaegu avaneda vaade nii tulevikku kui ka minevikku.

Jüri Kermik. Teine Tapp - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2024/09/Kermik_fb_visuaal.png

Home

Jüri Kermik. Teine Tapp

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

N&auml;itus &bdquo;Teine tapp&ldquo; on J&uuml;ri Kermiku isikn&auml;itus, mis k&auml;sitleb disainiprotsessi d&uuml;naamikat ja viisi, kuidas selles saab &uuml;htaegu avaneda vaade nii tulevikku kui ka minevikku.

J&uuml;ri Kermik. Teine Tapp - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

J&uuml;ri Kermik. Teine Tapp

description

index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1

robots

https://admin.etdm.ee/naitus/juri-kermik-teine-tapp-2/

twitter:card

twitter:label1

twitter:data1

index, follow, max-image-preview:large, max-snippet:-1, max-video-preview:-1

Urmas Orgusaar (1944) on eesti naha- ja köitekunstis tegev olnud 1960. aastate lõpust. 1969. aastal lõpetas ta ENSV Riikliku Kunstiinstituudi ja on samast ajast osalenud ka näitustel. Muuseumi kogusse kuulub täna ligi 50 tema teost, mitmed neist on eksponeeritud ka tarbekunsti püsiekspositsioonis. Käesoleva väljapaneku keskmes on Orgusaare 1970. aastatel valminud tööd, mille kaudu avaneb üks [&hellip;]

Urmas Orgusaar. Teoseid 1970. aastatest - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2024/08/ETDM-Urmas-Orgusaar-FB-event.jpg

Urmas Orgusaar. Teoseid 1970. aastatest

Urmas Orgusaar (1944) on eesti naha- ja köitekunstis tegev olnud 1960. aastate lõpust. 1969. aastal lõpetas ta ENSV Riikliku Kunstiinstituudi ja on samast ajast osalenud ka näitustel. Muuseumi kogusse kuulub täna ligi 50 tema teost, mitmed neist on eksponeeritud ka tarbekunsti püsiekspositsioonis. Käesoleva väljapaneku keskmes on Orgusaare 1970. aastatel valminud tööd, mille kaudu avaneb üks […]

https://admin.etdm.ee/naitus/urmas-orgusaar-teoseid-1970-aastatest/

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis näeb Barcelonas tegutseva ehtekunstniku Marta Boani loomingut, kelle omanäolised ehted oma ülimalt napi ja täpse materjalikasutusega on tekitanud rahvusvahelist huvi. „Loomine on materjali muundamine. Mille põhjal otsustada, millest saab ja millest ei saa ehe? Kas eseme kaunistav potentsiaal annab sellele midagi juurde või võtab midagi ära? Kõigest sellest ma materjali [&hellip;]

Kanda või mitte kanda. Marta Boan - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2024/07/1203-scaled.jpg

Kanda või mitte kanda. Marta Boan

Kanda v&otilde;i mitte kanda. Marta Boan - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kanda v&otilde;i mitte kanda. Marta Boan

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis näeb Barcelonas tegutseva ehtekunstniku Marta Boani loomingut, kelle omanäolised ehted oma ülimalt napi ja täpse materjalikasutusega on tekitanud rahvusvahelist huvi. „Loomine on materjali muundamine. Mille põhjal otsustada, millest saab ja millest ei saa ehe? Kas eseme kaunistav potentsiaal annab sellele midagi juurde või võtab midagi ära? Kõigest sellest ma materjali […]

https://admin.etdm.ee/naitus/kanda-voi-mitte-kanda-marta-boan/

Näitus „Pea pilvedes, jalad maas“ avab ehte- ja metallikunstniku Leida Ilo unikaalloomingu eri tahke ja toob publiku ette viie kümnendi jooksul valminud tööd. Leida Ilo (s 1943) on pika kunstnikutee jooksul kujundanud juveelitehasele ehis- ja tarbevorme, loonud peaehteid – näiteks Miss Estonia krooni (1990) – ja auhinnameeneid, lisaks mitmeid avaliku ruumi skulptuure. Neist tuntuimad on [&hellip;]

Leida Ilo. Pea pilvedes, jalad maas - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2024/05/ETDM_Leida-Ilo_pea-pilvede-jalad-maas.jpg

Leida Ilo. Pea pilvedes, jalad maas

Näitus „Pea pilvedes, jalad maas“ avab ehte- ja metallikunstniku Leida Ilo unikaalloomingu eri tahke ja toob publiku ette viie kümnendi jooksul valminud tööd. Leida Ilo (s 1943) on pika kunstnikutee jooksul kujundanud juveelitehasele ehis- ja tarbevorme, loonud peaehteid – näiteks Miss Estonia krooni (1990) – ja auhinnameeneid, lisaks mitmeid avaliku ruumi skulptuure. Neist tuntuimad on […]

https://admin.etdm.ee/naitus/leida-ilo-pea-pilvede-jalad-maas/

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi projektialal&nbsp;näeb alates 11. maist õpilaste disainikonkursi “Märka keskkonda – minu nutikas lahendus” võidutöid, mis on valitud rohkem kui 100 muuseumile saadetud töö hulgast. Konkursiga kutsus muuseum Eesti 7.-9. klasside õpilasi vaatama teravamalt end ümbritsevat keskkonda nii kodus, koolis kui ka nende vahel ning leidma sealt&nbsp;kohti ja asju, mille puhul on tekkinud [&hellip;]

Märka keskkonda – minu nutikas lahendus - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2024/04/ETDM_noorte-konkurss-scaled.jpg

Märka keskkonda – minu nutikas lahendus

M&auml;rka keskkonda &ndash; minu nutikas lahendus - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

M&auml;rka keskkonda &ndash; minu nutikas lahendus

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi projektialal näeb alates 11. maist õpilaste disainikonkursi “Märka keskkonda – minu nutikas lahendus” võidutöid, mis on valitud rohkem kui 100 muuseumile saadetud töö hulgast. Konkursiga kutsus muuseum Eesti 7.-9. klasside õpilasi vaatama teravamalt end ümbritsevat keskkonda nii kodus, koolis kui ka nende vahel ning leidma sealt kohti ja asju, mille puhul on tekkinud […]

https://admin.etdm.ee/naitus/marka-keskkonda-minu-nutikas-lahendus/

„Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“ koondab auhinnatud disainiprojekte, kujundajaid, erialaliite, tellijaid ja paljusid teisi, keda on esile toodud ja tunnustatud. Eesti Disainiauhindade konkurss on tänaseks toimunud üle aasta kümne aasta vältel, olles pidevas muutumises, peegeldades liitude ja osapoolte, nagu Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiliste Juhtide Liidu (ADC*E), Eesti Kunstiakadeemia, Teenusmajanduse Koja tegevust, organiseerumist aga [&hellip;]

Eesti Disainiauhinnad 2012—2022. Vahekokkuvõte - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2024/04/Disainiauhinnad-ava.jpg

Eesti Disainiauhinnad 2012—2022. Vahekokkuvõte

Eesti Disainiauhinnad&nbsp;2012&mdash;2022. Vahekokkuv&otilde;te - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Disainiauhinnad&nbsp;2012&mdash;2022. Vahekokkuv&otilde;te

„Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“ koondab auhinnatud disainiprojekte, kujundajaid, erialaliite, tellijaid ja paljusid teisi, keda on esile toodud ja tunnustatud. Eesti Disainiauhindade konkurss on tänaseks toimunud üle aasta kümne aasta vältel, olles pidevas muutumises, peegeldades liitude ja osapoolte, nagu Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiliste Juhtide Liidu (ADC*E), Eesti Kunstiakadeemia, Teenusmajanduse Koja tegevust, organiseerumist aga […]

https://admin.etdm.ee/naitus/eesti-disainiauhinnad-2012-2022-vahekokkuvote/

17. veebruarist on ETDMi galeriis võimalik näha tekstiili- ja installatsioonikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grinsi loomingut. Eksponeeritud on valik eelmise aasta lõpus Vana-Võromaa Kultuurikojas esitletud töödest. Näitus „Suuremjault mälëstustes“ on Maryliis Teinfeldt-Grinsi isikunäitus, kus kohtuvad tema möödunud suvel välja antud debüütluulekogu „Kivi alla Kükakille“ luulepildid ja igatsuslood tikandis. Näituse lähtepunkt on kadu – selle alge on miski, mis [&hellip;]

Maryliis Teinfeldt-Grins. Suuremjault mälëstustes - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2024/02/2_ETDM_Suuremjault-malestustes_FB-scaled.jpg

Maryliis Teinfeldt-Grins. Suuremjault mälëstustes

Maryliis Teinfeldt-Grins. Suuremjault m&auml;l&euml;stustes - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Maryliis Teinfeldt-Grins. Suuremjault m&auml;l&euml;stustes

17. veebruarist on ETDMi galeriis võimalik näha tekstiili- ja installatsioonikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grinsi loomingut. Eksponeeritud on valik eelmise aasta lõpus Vana-Võromaa Kultuurikojas esitletud töödest. Näitus „Suuremjault mälëstustes“ on Maryliis Teinfeldt-Grinsi isikunäitus, kus kohtuvad tema möödunud suvel välja antud debüütluulekogu „Kivi alla Kükakille“ luulepildid ja igatsuslood tikandis. Näituse lähtepunkt on kadu – selle alge on miski, mis […]

https://admin.etdm.ee/naitus/maryliis-teinfeldt-grins-suuremjault-malestustes/

Maie-Ann Raun on olnud klaasiga seotud kogu elu. Ta on klaasikunstnik, pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja suurepärane Eesti klaasiajaloo spetsialist. Erakordselt aktiivse õpetajana on ta õpetanud tundma klaasi nii materjali kui ka valdkonnana, hoides elus ja äratades ellu eriala ajalugu ning kasvatades mõistmist ka oma loomingu kaudu. Peale kunstiõpetaja hariduse omandamist Tartu Kunstikoolis astus [&hellip;]

Klaasi valgel. Valik Maie-Ann Rauni teoseid tarbekunsti püsinäitusel - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/12/ETDM-Maie-Ann-Raun-FBevent.jpg

Klaasi valgel. Valik Maie-Ann Rauni teoseid tarbekunsti püsinäitusel

Klaasi valgel. Valik Maie-Ann Rauni teoseid tarbekunsti p&uuml;sin&auml;itusel - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Klaasi valgel. Valik Maie-Ann Rauni teoseid tarbekunsti p&uuml;sin&auml;itusel

Maie-Ann Raun on olnud klaasiga seotud kogu elu. Ta on klaasikunstnik, pikaaegne õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja suurepärane Eesti klaasiajaloo spetsialist. Erakordselt aktiivse õpetajana on ta õpetanud tundma klaasi nii materjali kui ka valdkonnana, hoides elus ja äratades ellu eriala ajalugu ning kasvatades mõistmist ka oma loomingu kaudu. Peale kunstiõpetaja hariduse omandamist Tartu Kunstikoolis astus […]

https://admin.etdm.ee/naitus/klaasi-valgel/

„Uneversum. Rütmid ja ruumid“ keskendub radikaalsete ideede ja traditsioonilise igapäeva põnevale vahekorrale magamiseks mõeldud ruumide, keskkondade ning aja ja ajanäitajate kaudu.

Uneversum. Rütmid ja ruumid - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/10/etdm-uneversum-facebook-event-1.png

Uneversum. Rütmid ja ruumid

&bdquo;Uneversum. R&uuml;tmid ja ruumid&ldquo; keskendub radikaalsete ideede ja traditsioonilise igap&auml;eva p&otilde;nevale vahekorrale magamiseks m&otilde;eldud ruumide, keskkondade ning aja ja ajan&auml;itajate kaudu.

Uneversum. R&uuml;tmid ja ruumid - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Uneversum. R&uuml;tmid ja ruumid

https://admin.etdm.ee/naitus/uneversum-rutmid-ja-ruumid/

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/10/etdm-uneversum-facebook-event-1-1024x536.png

Portselanitootmisel Riias on pikk ajalugu. 1841. aastal asutatud Kuznetsovi ja 1886. aastast pärineva Jesseni portselanitehase natsionaliseeritud järglased liideti 1963. aastal&nbsp; Riia Portselani- ja Fajansivabrikuks, mis edaspidi kandis portselanivabriku nime. Kui esialgu oli Riia serviiside kujundus ajastule omaselt üle võetud teistelt suurematelt tootjatelt, näiteks Saksa legendaarsetelt portselanimanufaktuuridelt Rosenthal või Thomas, siis 1950. aastate alguses said kujundusülesande [&hellip;]

Valge ja maalitud. Riia portselan 1950.-1960. aastatest - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/09/Serviis-Jurmala-Travnikovs-Bukovska-_etdm.jpg

Valge ja maalitud. Riia portselan 1950.-1960. aastatest

Portselanitootmisel Riias on pikk ajalugu. 1841. aastal asutatud Kuznetsovi ja 1886. aastast pärineva Jesseni portselanitehase natsionaliseeritud järglased liideti 1963. aastal  Riia Portselani- ja Fajansivabrikuks, mis edaspidi kandis portselanivabriku nime. Kui esialgu oli Riia serviiside kujundus ajastule omaselt üle võetud teistelt suurematelt tootjatelt, näiteks Saksa legendaarsetelt portselanimanufaktuuridelt Rosenthal või Thomas, siis 1950. aastate alguses said kujundusülesande […]

https://admin.etdm.ee/naitus/valge-ja-maalitud-riia-portselan-1950-1960-aastatest/

Ott Metusala&nbsp; installatsioon „Liigendatud mudelid“ ja samanimeline trükis toovad kokku Nõukogude Eesti valgustitehase Estoplasti kunstnik-konstruktori Kirsti Metusala tööd. Pideva komponeerimise, visualiseerimise ja uute elementide mõtestamise kaudu juhib projekt „Liigendatud mudelid“ tähelepanu sellele, kuidas standardid ja disain mõjutavad meie igapäevaelu. Oma töös vaatleb Ott Metusala elukeskkonda laboratooriumina, tuues esile, kuidas poliitilised ideed tungivad disainiprotsesside kaudu meie [&hellip;]

Ott Metusala. Liigendatud mudelid - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/08/sandberg_instituut_graduation_2022_Ott_Metusala_disarming_design_photo_by_Sander_van_Wettum_hr_2_Bigger.png

Ott Metusala. Liigendatud mudelid

Ott Metusala  installatsioon „Liigendatud mudelid“ ja samanimeline trükis toovad kokku Nõukogude Eesti valgustitehase Estoplasti kunstnik-konstruktori Kirsti Metusala tööd. Pideva komponeerimise, visualiseerimise ja uute elementide mõtestamise kaudu juhib projekt „Liigendatud mudelid“ tähelepanu sellele, kuidas standardid ja disain mõjutavad meie igapäevaelu. Oma töös vaatleb Ott Metusala elukeskkonda laboratooriumina, tuues esile, kuidas poliitilised ideed tungivad disainiprotsesside kaudu meie […]

https://admin.etdm.ee/naitus/ott-metusala-liigendatud-mudelid/

Aga kiusatus oli nii suur, et ta ei saanud sellest jagu. Charles Perrault „Sinihabe“ Maske meelitas looma tung rääkida lugu. Enamasti on maski sündimise esmapõhjuseks lava, kihk võimendada moe sõnumit. Eks vaataja ihkab ikka ilusaid modellisilmi, mask on mõnus häirija, sunnib aimama kujutluste galaktikaid maski taga. Sinihabeme lugu kleepus lapse mällu, seda oli võimatu unustada. [&hellip;]

Tanel Veenre. Sinihabe - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/06/Tanel-Veenre-Sinihabe.jpg

Tanel Veenre. Sinihabe

Aga kiusatus oli nii suur, et ta ei saanud sellest jagu. Charles Perrault „Sinihabe“ Maske meelitas looma tung rääkida lugu. Enamasti on maski sündimise esmapõhjuseks lava, kihk võimendada moe sõnumit. Eks vaataja ihkab ikka ilusaid modellisilmi, mask on mõnus häirija, sunnib aimama kujutluste galaktikaid maski taga. Sinihabeme lugu kleepus lapse mällu, seda oli võimatu unustada. […]

https://admin.etdm.ee/naitus/tanel-veenre-sinihabe/

Tallinna Juveelitehasel on Eesti disainiajaloos oluline roll. Nõukogude ajal määras selle rangust ja romantikat õhkav toodang – lauanõud, söögiriistad ja ehted – siinse argielu ilmet aastakümneid. Tallinna Juveelitehas asutati 1959. aastal ja kandis aja jooksul mitut nime. Kõige pikemalt, 1959–1978, tegutses ettevõte Tallinna Juveelitehase nime all. Näitus keskendub tehase pärandile perioodil 1951–1994, alustades ajast, mil [&hellip;]

Kohalik ilu. Tallinna juveelitehas - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/05/Lusikate-kuldamine-tehase-Aste-tsehhis.-Foto-Tiit-Veermae_Rahvusarhiiv_ETDM.jpeg

Kohalik ilu. Tallinna juveelitehas

Tallinna Juveelitehasel on Eesti disainiajaloos oluline roll. Nõukogude ajal määras selle rangust ja romantikat õhkav toodang – lauanõud, söögiriistad ja ehted – siinse argielu ilmet aastakümneid. Tallinna Juveelitehas asutati 1959. aastal ja kandis aja jooksul mitut nime. Kõige pikemalt, 1959–1978, tegutses ettevõte Tallinna Juveelitehase nime all. Näitus keskendub tehase pärandile perioodil 1951–1994, alustades ajast, mil […]

https://admin.etdm.ee/naitus/kohalik-ilu-tallinna-juveelitehas/

Installatsioon „Kas sul on see kodus?” uurib disainiesemete laiemat konteksti. Algatusega püüame tõsta teadlikkust kohaliku ajaloomälu osas ning luua sügavamaid isiklikke seoseid materiaalse kultuuriga. Näidates, kuidas tavalised majapidamises leiduvad esemed võivad ajapikku muutuda muuseumi eksponaadiks, toetab „Kas sul on see kodus?” muuseumi kogudega tutvumist ning innustab dialoogi, mille abil erinevad grupid saavad edastada oma nägemuse [&hellip;]

Installatsioon „Kas sul on see kodus?” - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/03/EDTM_FB_event1-scaled.jpg

Installatsioon „Kas sul on see kodus?”

Installatsioon &bdquo;Kas sul on see kodus?&rdquo; - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Installatsioon &bdquo;Kas sul on see kodus?&rdquo;

Installatsioon „Kas sul on see kodus?” uurib disainiesemete laiemat konteksti. Algatusega püüame tõsta teadlikkust kohaliku ajaloomälu osas ning luua sügavamaid isiklikke seoseid materiaalse kultuuriga. Näidates, kuidas tavalised majapidamises leiduvad esemed võivad ajapikku muutuda muuseumi eksponaadiks, toetab „Kas sul on see kodus?” muuseumi kogudega tutvumist ning innustab dialoogi, mille abil erinevad grupid saavad edastada oma nägemuse […]

https://admin.etdm.ee/naitus/installatsioon-kas-sul-on-see-kodus/

„Loomulikult ei ole see nii“ vaatleb loomulikkuse ideed ning selle seost looduse ja inimkehaga. Sageli viidatakse loodusele ja loodusseadustele kui millelegi üdini „loomulikule“. Inimesest ja ühiskondlikest protsessidest rääkides viidatakse sõnaga „loomulik“ sageli mingile algupärasele olekule. Ometi on nii loodus kui ka inimene ajas muutuvad – mida peetakse loomulikuks ühel ajastul, ei pruugi seda olla enam [&hellip;]

Loomulikult see ei ole nii - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/03/Naturally_facebook_banner-scaled.jpg

Loomulikult see ei ole nii

„Loomulikult ei ole see nii“ vaatleb loomulikkuse ideed ning selle seost looduse ja inimkehaga. Sageli viidatakse loodusele ja loodusseadustele kui millelegi üdini „loomulikule“. Inimesest ja ühiskondlikest protsessidest rääkides viidatakse sõnaga „loomulik“ sageli mingile algupärasele olekule. Ometi on nii loodus kui ka inimene ajas muutuvad – mida peetakse loomulikuks ühel ajastul, ei pruugi seda olla enam […]

https://admin.etdm.ee/naitus/loomulikult-see-ei-ole-nii/

Raili Keivi on disainerina alati huvitanud tööstuse ja keraamika kokkupuutepunktid. Tema senist praktikat võib vaadata rea tundlike sekkumistena, mille käigus on harjumuspärane saanud uue tähenduse. Näitusel on ta oma fookuse suunanud peaaegu märkamatult igapäevasele, täpsemalt Eestis nõukogude ajal tööstuslikult toodetud keraamikale. Ta on valinud küllalt tihedalt maastikult välja mõned tööd ja autorid, liites need uueks [&hellip;]

Tuba. Raili Keiv - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2023/01/Tuba.Raili-Keiv.jpg

Tuba. Raili Keiv

Raili Keivi on disainerina alati huvitanud tööstuse ja keraamika kokkupuutepunktid. Tema senist praktikat võib vaadata rea tundlike sekkumistena, mille käigus on harjumuspärane saanud uue tähenduse. Näitusel on ta oma fookuse suunanud peaaegu märkamatult igapäevasele, täpsemalt Eestis nõukogude ajal tööstuslikult toodetud keraamikale. Ta on valinud küllalt tihedalt maastikult välja mõned tööd ja autorid, liites need uueks […]

https://admin.etdm.ee/naitus/tuba-raili-keiv/

Kunstnik Jaanus Samma on rahvuslikkuse konstrueerimise vastu huvi tundnud pikemat aega. Siinsel näitusel on ta isiklikule ja Eesti muuseumide kogudest valitud materjalile tuginedes loonud kaksteist temaatilist kompositsiooni, milles vaatleb rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel. Peamiselt huvitab Sammat rahvusliku ikonograafia seos võimuga ja eestlaste enesekuvandi kujundamine selle ikonograafia abil. Samma [&hellip;]

Vaikelud rahvuslikel motiividel. Jaanus Samma - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/10/Vaikelude-FB.png

Vaikelud rahvuslikel motiividel. Jaanus Samma

Kunstnik Jaanus Samma on rahvuslikkuse konstrueerimise vastu huvi tundnud pikemat aega. Siinsel näitusel on ta isiklikule ja Eesti muuseumide kogudest valitud materjalile tuginedes loonud kaksteist temaatilist kompositsiooni, milles vaatleb rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel. Peamiselt huvitab Sammat rahvusliku ikonograafia seos võimuga ja eestlaste enesekuvandi kujundamine selle ikonograafia abil. Samma […]

https://admin.etdm.ee/naitus/vaikelud-rahvuslikel-motiividel-jaanus-samma/

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/10/Vaikelude-FB-1024x536.png

Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks. Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi [&hellip;]

Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/09/kaarma-koduleht.jpg

Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst

Raamatukujundaja t&ouml;&ouml;tuba. J&uuml;ri Kaarma ja hilisn&otilde;ukogude tr&uuml;kikunst - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Raamatukujundaja t&ouml;&ouml;tuba. J&uuml;ri Kaarma ja hilisn&otilde;ukogude tr&uuml;kikunst

Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks. Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi […]

https://admin.etdm.ee/naitus/raamatukujundaja-tootuba-juri-kaarma-ja-hilisnoukogude-trukikunst/

Disain on valdkond, mis paikneb kunsti , käsitöö ja tööstuse ristumiskohas. Sellelt seisukohalt vaadeldes on disain aja jooksul peegeldanud kultuurilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi. Naiste mõju ja panus nendesse muutustesse on üha kasvanud. Nad etendavad aktivsete peategelaste, sõltumatute mängijate ja mõtlejate, mitte muusade ja toetajate rolli. Viimasel kümnendil on teadlikkus ja terviklik mõtleminemuutunud disainiprotsessides tähtsamaks [&hellip;]

Maailm läbi esemete. Naised Poola kaasaegses disainis. Lisa: naised Eesti kaasaegses disainis - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/06/1200x800px_2.jpg

Maailm läbi esemete. Naised Poola kaasaegses disainis. Lisa: naised Eesti kaasaegses disainis

Maailm l&auml;bi esemete. Naised Poola kaasaegses disainis. Lisa: naised Eesti kaasaegses disainis - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Maailm l&auml;bi esemete. Naised Poola kaasaegses disainis. Lisa: naised Eesti kaasaegses disainis

Disain on valdkond, mis paikneb kunsti , käsitöö ja tööstuse ristumiskohas. Sellelt seisukohalt vaadeldes on disain aja jooksul peegeldanud kultuurilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi. Naiste mõju ja panus nendesse muutustesse on üha kasvanud. Nad etendavad aktivsete peategelaste, sõltumatute mängijate ja mõtlejate, mitte muusade ja toetajate rolli. Viimasel kümnendil on teadlikkus ja terviklik mõtleminemuutunud disainiprotsessides tähtsamaks […]

https://admin.etdm.ee/naitus/naised-poola-kaasaegses-disainis/

Mare Kelpman on tuntud Eesti disainer, kes on kinnitunud siinsesse disainipilti ja argiellu tekstiilidega, mille tugevus väljendub eelkõige oskuslikus mustri- ja värvikombinatoorikas. Loomingulisse põhivõttestikku, millega ta täna tegutseb ja mille kaudu teda eelkõige tuntakse, kuuluvad peamiselt hoolikalt valitud toonid ja napina mõjuvad mustrikordused. Mare Kelpmani tekstiilidest on saanud märkimisväärselt laia mõjuväljaga fenomen. Viimase kümne aastaga [&hellip;]

Mare Kelpman. Värvikood - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/05/kelpman4.jpg

Mare Kelpman. Värvikood

Mare Kelpman. V&auml;rvikood - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Mare Kelpman. V&auml;rvikood

Mare Kelpman on tuntud Eesti disainer, kes on kinnitunud siinsesse disainipilti ja argiellu tekstiilidega, mille tugevus väljendub eelkõige oskuslikus mustri- ja värvikombinatoorikas. Loomingulisse põhivõttestikku, millega ta täna tegutseb ja mille kaudu teda eelkõige tuntakse, kuuluvad peamiselt hoolikalt valitud toonid ja napina mõjuvad mustrikordused. Mare Kelpmani tekstiilidest on saanud märkimisväärselt laia mõjuväljaga fenomen. Viimase kümne aastaga […]

https://admin.etdm.ee/naitus/naitus-varvikood-avab-ukse-mare-kelpmani-kootud-tekstiilide-maailma/

Kahe kunstniku loominguline kooslus on just nagu kahe massiivi või maa-ala samaaegne liikumine. Ühtaegu märkamatu ja jõuline. Seda suunavad erinevad kogemused ja ettekujutused. Ehtekunstnikelt oodatava miniatuursete vormide asemel on seekord mastaabid suuremad.&nbsp; Suure pildi loob ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarusetunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa [&hellip;]

Piret Hirv ja Eve Margus. Triiv - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/03/TRIIV_02.jpg

Piret Hirv ja Eve Margus. Triiv

Kahe kunstniku loominguline kooslus on just nagu kahe massiivi või maa-ala samaaegne liikumine. Ühtaegu märkamatu ja jõuline. Seda suunavad erinevad kogemused ja ettekujutused. Ehtekunstnikelt oodatava miniatuursete vormide asemel on seekord mastaabid suuremad.  Suure pildi loob ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarusetunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa […]

https://admin.etdm.ee/naitus/eve-margus-ja-piret-hirv-triiv/

Sõlmtehnikas valmistatud pikanarmalised vaibad ehk rüiuvaibad on põhjamaise identiteedi lahutamatu osa. Kunstilise väljendusena sai rüiu Eestis tuntuks 1930. aastatel, 1950. aastate teisest poolest kujunes sellest mõneks ajaks üks eelistatumaid ja moodsamaid tekstiilitehnikaid. Näitusel on eksponeeritud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi unikaalne rüiuvaipade kollektsioon, mille raskuskese asetub 1960.–1970. aastatesse, kuid ulatub ka sealt kaugemale. Tehnikana andis rüiu [&hellip;]

Fookus. Rüiuvaibad - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/03/Rya-rugs_etdm_0.jpg

Fookus. Rüiuvaibad

Fookus. R&uuml;iuvaibad - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Fookus. R&uuml;iuvaibad

Sõlmtehnikas valmistatud pikanarmalised vaibad ehk rüiuvaibad on põhjamaise identiteedi lahutamatu osa. Kunstilise väljendusena sai rüiu Eestis tuntuks 1930. aastatel, 1950. aastate teisest poolest kujunes sellest mõneks ajaks üks eelistatumaid ja moodsamaid tekstiilitehnikaid. Näitusel on eksponeeritud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi unikaalne rüiuvaipade kollektsioon, mille raskuskese asetub 1960.–1970. aastatesse, kuid ulatub ka sealt kaugemale. Tehnikana andis rüiu […]

https://admin.etdm.ee/naitus/fookus-ruiuvaibad/

Näitus võtab ette kümnendi, mil postsovetlike 1990ndate vaesus, kauboikapitalism ning glamuuriiha olid ühiskonnast haihtumas, kuid neoliberaalsed väärtused ei olnud veel kunstiväljal pead tõstnud. Eesti moekunstnikud ei lähtunud fookusgrupi uuringutest ja ülemaailmsetest trendidest, vaid enda personaalsest maailmatunnetusest ja loomisvajadusest. Metsik, kohati infantiilne, tihti tolleaegse&nbsp;underground-peoskenega ühte sammu astuv nullindate mood on oma kasvatamatuse ja elujaatava hoiaku tõttu [&hellip;]

Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010 - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2021/10/PUNANE_e5avapilt-landscape.jpg

Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010

Nulltuju. Eesti moe avangard 2000&ndash;2010 - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Nulltuju. Eesti moe avangard 2000&ndash;2010

Näitus võtab ette kümnendi, mil postsovetlike 1990ndate vaesus, kauboikapitalism ning glamuuriiha olid ühiskonnast haihtumas, kuid neoliberaalsed väärtused ei olnud veel kunstiväljal pead tõstnud. Eesti moekunstnikud ei lähtunud fookusgrupi uuringutest ja ülemaailmsetest trendidest, vaid enda personaalsest maailmatunnetusest ja loomisvajadusest. Metsik, kohati infantiilne, tihti tolleaegse underground-peoskenega ühte sammu astuv nullindate mood on oma kasvatamatuse ja elujaatava hoiaku tõttu […]

https://admin.etdm.ee/naitus/nulltuju-eesti-moe-avangard-2000-2010/

Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine“ peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Ruumi hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu. Näituse pealkiri viitab taasesitamisele, mäletamisele ja kirjeldamisele. See on millegi loomine, mis on eesmärk või püüdlus&#8230; ehk unistus, võib-olla ideaal. Saani töödes on [&hellip;]

Kristel Saan. Paradiis – taaskohtumine - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2022/01/8_kristelsaan_edtkm.jpg

Kristel Saan. Paradiis – taaskohtumine

Kristel Saan. Paradiis &ndash; taaskohtumine - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Kristel Saan. Paradiis &ndash; taaskohtumine

Kristel Saani isikunäitus „Paradiis – taaskohtumine“ peegeldab Saani laiahaardelist praktikat, milles on segunenud igapäevatöö kunstniku ja disainerina. Ruumi hõlmavas installatsioonis sulanduvad looduslik ja inimtekkeline ning põimuvad minevik ja tulevik, tuttav ja tundmatu. Näituse pealkiri viitab taasesitamisele, mäletamisele ja kirjeldamisele. See on millegi loomine, mis on eesmärk või püüdlus… ehk unistus, võib-olla ideaal. Saani töödes on […]

https://admin.etdm.ee/naitus/kristel-saan-paradiis-taaskohtumine/

Tarmo Luisu uus näitus on kantud ületarbimise, majanduskasvu ja rohepöörde vastuoludest. Manifesteerimise asemel kõneleb ta siiski esemete kaudu, mida iseloomustavad lihtsus, polüfunktsionaalsus, emotsionaalsus ja sõltumatus. Luisu industriaalse puudutusega esemed on oma modulaarsuses küll allutatud universaalsele ratsionaalsusele, ent samas on säilinud teravmeelsed viited minevikule. Luisule on omane kohaneda, reageerida, lasta end muutustel ja ümbritseval parimal moel [&hellip;]

Tarmo Luisk. Vähem on vähem - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2021/09/blister-perekond-veeb-scaled.jpg

Tarmo Luisk. Vähem on vähem

Tarmo Luisk. V&auml;hem on v&auml;hem - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Tarmo Luisk. V&auml;hem on v&auml;hem

Tarmo Luisu uus näitus on kantud ületarbimise, majanduskasvu ja rohepöörde vastuoludest. Manifesteerimise asemel kõneleb ta siiski esemete kaudu, mida iseloomustavad lihtsus, polüfunktsionaalsus, emotsionaalsus ja sõltumatus. Luisu industriaalse puudutusega esemed on oma modulaarsuses küll allutatud universaalsele ratsionaalsusele, ent samas on säilinud teravmeelsed viited minevikule. Luisule on omane kohaneda, reageerida, lasta end muutustel ja ümbritseval parimal moel […]

https://admin.etdm.ee/naitus/tarmo-luisk-vahem-on-vahem/

Ivo Lill (24.06.1953–4.08.2019) oli üks tuntumaid ja omanäolisemaid Eesti klaasikunstnikke. Ta lõpetas 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi klaasikunsti erialal ja tegutses kogu elu vabakutselise kunstnikuna. Ivo Lille looming oli algusest peale tihedalt seotud külmtöötlustehnikatega, mis tollases kohalikus klaasikunstis oli uudne, kuid kunstniku jaoks ainuvõimalus suuremõõtmeliste klaasobjektide loomiseks. Kogu Lille loomingut iseloomustab tehnikate sügav tundmine,&nbsp;väsimatult&nbsp;oma valitud [&hellip;]

Klassikud. Ivo Lill - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2021/02/Sinine-impulss_1-scaled.jpg

Klassikud. Ivo Lill

Ivo Lill (24.06.1953–4.08.2019) oli üks tuntumaid ja omanäolisemaid Eesti klaasikunstnikke. Ta lõpetas 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi klaasikunsti erialal ja tegutses kogu elu vabakutselise kunstnikuna. Ivo Lille looming oli algusest peale tihedalt seotud külmtöötlustehnikatega, mis tollases kohalikus klaasikunstis oli uudne, kuid kunstniku jaoks ainuvõimalus suuremõõtmeliste klaasobjektide loomiseks. Kogu Lille loomingut iseloomustab tehnikate sügav tundmine, väsimatult oma valitud […]

https://admin.etdm.ee/naitus/klassikud-ivo-lill/

Näitustesarja „Tuba“ kunstnikuks on käesoleval aastal kutsutud Tiina Sarapu. Sari sai alguse 2018. aastal eesmärgiga anda võimalus kaasaegsetel kunstnikel ja disaineritel suhestuda muuseumi kogudega, argikeskkonda ühel või teisel moel kujundanud esemelise materjaliga. Projekti käigus on kunstnikel loominguline võimalus tutvuda muuseumi kollektsiooni ja muuseumitöö eripäradega ning vormistada saadud impulsid näituseks muuseumi galeriis, mis on kohandatud selleks [&hellip;]

Saladuste tuba. Tiina Sarapu - Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

https://admin.etdm.ee/wp-content/uploads/2021/01/Sarapu-8-2-scaled.jpg

Näitused

Praegu avatud

Püsinäitus

Arhiiv

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018