Püsinäitusel „Kogutud teosed“

Registreerimine: haridus@etdm.ee

Alates 1960. aastatest on ehtekunst olnud üks huvitavamaid Eesti tarbekunsti valdkondi ja näitusel „Kogutud teosed“ esitletud ehete abil saab tutvuda paljude märgiliste ehtekunstnike loominguga Eda Kurrelist Tanel Veenreni.

Muuseumitunnis tutvutakse mitmekülgsete ülesannete abil erinevate materjalide, tehnikate, teemade ja kunstisuundadega. Esimese ülesandena püütakse meeskondades kokku viia üks vitriin filmis „Kunstiruum. Eesti ehtekunstnikud“ kõlanud sõnadega ruut, poos, jõude, kasin või maag. Seejärel tutvustatakse ning põhjendatakse enda valikuid teistele meeskondadele.

Järgneb tunni läbiviija ülevaade tuntumatest tehnikatest, materjalidest ja populaarsematest teemadest, mida Eesti ehtekunstis on kasutatud. Õpilased katsetavad ja õpivad tundma, milline ehe on tehtud hõbedast, messingust, merekarpidest, luuviljaliste kividest, gagaadist, soolast või hoopis kosmilisest tolmust. Samas püütakse mõista, millised neist materjalidest kuuluvad väärismetallide, vääriskivide, orgaaniliste materjalide, tehis-, müütiliste või hoopis valmismaterjalide (ingl ready-made) hulka. Arutletakse ka selle üle, kas mõne näitusel oleva ehte tegemisel võiks kasutada algupärasest hoopis teist materjali ja kuidas see muudaks ehte olemust, funktsiooni ning tähendust. Lisaks tutvutakse, milline tehnika sobib eri materjalide töötlemiseks, mis on filigraan, kohrutus või kroomimine ja mida tähendab autoritehnika.

Materjali ja tehnika kõrval on ehete anatoomia puhul väga oluline stiliseerimisoskus, värvi- ja kompositsioonitunnetus. Ehtekunstnike rühmituse F.F.F.F (sellesse kuulusid Anneli Tammik, Berit Teeäär, Kaire Rannik, Ketli Tiitsar, Kristi Paap ja Maria Valdma) ühistöö eeskujul saab iga meeskond karbi erinevate materjalidega, et lahendada kompositsiooniülesandeid. Valminud kompositsioonidest tehakse fotojäädvustus, et hiljem soovi korral endale ehe luua.

Märksõnad: Eesti ehtekunst, tehnikad, materjalid, kompositsioon, stiliseerimine

Tunni läbinud õpilane:

• oskab nimetada 20. sajandi Eesti ehtekunstnikke;
• teab, millised on olnud Eesti ehtekunsti põhisuunad;
• oskab nimetada erinevaid tehnikaid ja materjale, mida ehete loomisel kasutatakse;
• oskab ideest ja eesmärgist lähtuvalt valida materjale, tehnikaid ja väljendusvahendeid;
• tunneb stilisatsiooni põhjal ära inspiratsiooniallika ja vastupidi;
• tunneb vormi-, värvi- ja kompositsioonireegleid;
• on arendanud eesmärgipärast koostöö- ja esinemisoskust.

Soovituslik eeltegevus:

1. Tutvu ERR-i arhiivist filmiga „Kunstiruum. Eesti ehtekunstnikud“, mille fookuses on noored, äsja ülikooli lõpetanud ja õppivad kunstnikud 1999. aastal.
   • Kuula, kuidas kultuuritegelased seostavad sõnu ruut, poos, jõude, kasin või maag noore ehtekunstiga.
   • Milline seos oli sinu jaoks kõige põnevam?
   • Milline saates käsitletud ehtekunstniku teos sulle kõige rohkem meeldis?
2. Vaata saadet metallikunstnik Ede Kurrelist
   • Milliseid tehnikaid ja materjale Ede Kurrel kasutas?
   • Mis sind selles saates kõige rohkem üllatas?

Soovituslik järeltegevus:

1. Otsi etdm.ee kodulehelt üles fotopank. Ehte- ja metallikogu all on võimalus autorite kaupa muuseumikogu uurida. Tutvu enda lemmikehte loonud kunstniku töödega. Kõiki tema fotopangas olevaid töid vaadates võta kokku, milline on selle kunstniku põhitemaatika. Kas kunstnik kasutab oma loomingus ühte läbivat tehnikat? Kui jah, siis millist? Kuidas iseloomustaksid tema stiili?
2. Õpilased saavad kaasa muuseumitunni harjutustes kasutatud materjalid ja fotojäädvustused kompositsioonidest.

Tee tunnis loodud kompositsiooni põhjal endale ehe. Võid kompositsioonile lisada ühe materjali ja oma valikut põhjendada. Kuidas see mõjutas algset ideed?