Uuel näitusel “Bruno Tomberg. Disaini leiutamine”

Registreerimine: haridus@etdm.ee

„Ta jätab intelligentse närvilise kõiketaipava inimese mulje. Inimese, kes on omas raskesti kaitstavas
vabaduses loomulik-looduslikult ebakindel ning oma ebakindluse tõttu heitlik. Ma ei oskagi tema kohta konkreetsemat kujutleda, kui et ta peab vist olema mingil määral kunstnik.“ Just selliselt on kirjeldanud Jaan Kross oma lühijutus „Silmade avamise päev“ (1982) Bruno Tombergi. Selle mõttega on hea alustada ka muuseumitundi, mis keskendub mehele, kes oli tarbekunstnik, hinnatud õpetaja, disainihariduse edendaja, disainer ja ruumikujundaja. (Jaan Kross. Silmade avamise päev. 1988)

Muuseumitunnis on õpilastel võimalus tutvuda Tombergi gümnaasiumiaegsete jooniste ja kavanditega ning näha disaineri arengut läbi aastakümnete.

Tombergi puhul võib öelda, et kõik sai alguse tapeedist. Pärast kooli lõpetamist 1950. aastal oli tema esimeseks töökohaks paberi- ja tselluloosikombinaat. Seal töötas ta küll ainult aasta, kuid selle kogemuse mõju võib leida nii Tombergi loodud vaiba- ja ajakirjakujundustes kui ka moodulmööbli ja näitusebokside elementide lahendustes. Just tapeedimustrite eeskujul saavad õpilased katsetada geomeetrilistest kujunditest mustrite loomist ja reljeefi tekitamist tasapinnale.

Muuseumitunni rõhk on disainimisel ja ruumikujundusel, kuid tunni käigus tutvutakse ka Tombergi tarbekunstinäidetega. Tarbekunst ja disain on küll erinevad meediumid, kuid see ei tähenda, et üks inimene ei võiks tegeleda mõlemaga ja tarbekunstis kasutatud elemente üle kanda disaini. Tähelepanelik pilk leiab näitusesaalist lihtsad vormid ja esemed, millest on edasi arendatud nii vaibakavandeid kui ka funktsionaalseid ja probleeme lahendavaid disainiobjekte.

Tombergi nägemuses oli disainer keegi, kes suudab tegeleda ruumiga terviklikult. Tutvudes tunnis erinevate ruumikujundustega  ja neid lähemalt uurides saavad õpilased ülesande luua etteantud alateemade põhjal ning vormidega katsetades oma ruumi. Sellesse kujundatakse sisse nii mööbel kui valitakse ka sobiv seina- ja põrandakate. Peale ruumide esitlemist mõeldakse, mis võiks olla neid loodud keskkondi siduv peateema ehk näituse pealkiri. Tund lõppeb aruteluga, mida näituse kujundusse veel lisada, et see oleks arusaadav ja kaasaks ka laiemat publikut.

Märksõnad: Bruno Tomberg, disainiharidus, ümbritsev keskkond, näituse- ja ruumikujundus, vorm

Tunni läbinud õpilane:

• teab, mis on disainimine;
• teab, mis on tarbekunst;
• teab, kuidas on disainiharidus Eestis arenenud ja mida on õpetamisel kõige olulisemaks peetud;
• teab nii disaineri, ruumikujundaja kui tarbekunstniku ameti kohta ja teab, kus neid erialasid saab õppida;
• oskab ruumis märgata nii detaile kui tervikpilti;
• oskab näha ühe vormi eri võimalusi:
  • oskab luua lihtsatest kujunditest erinevaid mustreid;
  • oskab kasutada ühte lihtsat vormi erinevate objektide ja ruumide loomiseks;
  • oskab kasutada ühte vormi probleemi lahendamiseks;
• teab põhielemente, mida tuleb näituse loomisel arvestada.

Soovituslik eeltegevus alates 7. klassist: Bruno Tombergist filmi „Viis aastat ja kogu elu“ vaatamine

Soovituslik järeltegevus: õpilased uurivad enda kodus või koolis, millist kujundit on ruumkujunduses ja mööbli puhul kõige rohkem kasutatud.