Tarbekunsti- ja Disainimuuseum alustab näitustesarjaga, mille eesmärk on eksponeerida kammerlikus formaadis meie kogusse kuuluvaid märgilisi teoseid ja tutvustada meenutamist väärivaid nähtusi.

Ehkki muuseumi kogud on peamiselt keskendunud 20. sajandi ja kaasaja Eesti tarbekunstile ja disainile, on selle kõrval ka erandeid. Esimesena ongi eksponeeritud 18. sajandil tegutsenud Põltsamaa Portselanimanufaktuuri tegevust ja toodangut tutvustav kollektsioon, mis koosneb üheteistkümnest esemest ning manufaktuuri toodangu mitmekesisusest tunnistust andvatest esemefragmentidest.

18. sajand oli Euroopas portselanisajand. Saksamaal asuv Meisseni portselanimanufaktuur alustas kõva portselani tootmist 1710. aastal, pärast portselani koostise avastamist saksa alkeemik Johann Friedrich Böttgeri (1682–1719) poolt. Varsti rajati Euroopas teisigi portselanimanufaktuure. Woldemar von Lauwi eestvõttel asutatud Põltsamaa Portselanimanufaktuur alustas tegevust 1782. aastal, vaatamata tõsiasjale, et Eestis puudub portselani valmistamiseks vajalik tooraine.

Lossihoovis asunud töökojas töötas eri aegadel mitmeid sakslastest meistreid (sh portselani valmistamise saladuse valdaja Karl Wohlfahrt, skulptor Franz Xaverius Hattenberger, maalija ja Põltsamaa lossi dekoreerija Christian Gottlieb Welté) ning pärisorjadest eestlastest noormehi.

Manufaktuuri peamiselt sinivalged maalitud rokokoo- ja klassitsismihõngulised tooted leidsid üldist tunnustust. See ei suutnud siiski korvata ettevõtte suuri käitluskulusid ja tootmine kestis vaid 18. sajandi lõpuni. Kui von Lauw 1785. aastal pankrotistus ja järgmise aasta alguses suri, läks mõis peagi Katariina II vallaspoja, Liivimaale pagendusse saadetud Aleksei Bobrinski valdusse. Kuna Lauwi ajal tegutsenud meistrid olid lahkunud, värvati nüüd uusi ning senine rokokoolik vormikõne asendus klassitsistlikuga. Manufaktuur hakkas kiirelt hääbuma pärast 1796. aastat.

1971. aastal leidis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Põltsamaa linnuse õuelt mõned killud sinise koobaltmaalinguga nõudest. Sellest ajendatuna korraldas ta proovikaevamised kirdemüüri põhjaosa ääres paiknenud manufaktuuri asukohal, nn meistrite maja piirkonnas. Kaevamiste käigus tuli välja üle tuhande fragmendi, mis pärinesid umbes kaheksakümne erineva eseme küljest. Kuna leitu näol on tegemist eeskätt praaktoodetega, ei ole meil täit pilti Põltsamaa manufaktuuris valmistatud esemete kvaliteedist, küll aga on õnnestunud teada saada, mida seal valmistati ja kuidas olid tooted signeeritud.

Näitusel on eksponeeritud osa toonastest leidudest, mis on muuseumi kogusse jõudnud esemete, rekonstrueeritud vormide, fragmentide ja kildudena.

Muuseum tänab väga Jüri Kuuskemaad osutatud abi eest.

Näitusevaated

Fotod: Paul Kuimet