Osalemine muuseumi piletiga (6 eurot), eelnev registreerimine pole vajalik. Sama piletiga saab külastada ka teisi ETDMi näitusi ning samal õhtul Tervisemuuseumi ja Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone näitusi.

Anne Vetiku kuraatorituur näitusel, mis võtab ette kümnendi, mil postsovetlike 1990ndate vaesus, kauboikapitalism ning glamuuriiha olid ühiskonnast haihtumas, kuid neoliberaalsed väärtused ei olnud veel kunstiväljal pead tõstnud. Eesti moekunstnikud ei lähtunud fookusgrupi uuringutest ja ülemaailmsetest trendidest, vaid enda personaalsest maailmatunnetusest ja loomisvajadusest. Metsik, kohati infantiilne, tihti tolleaegse underground-peoskenega ühte sammu astuv nullindate mood on oma kasvatamatuse ja elujaatava hoiaku tõttu teravas kontrastis praeguse, paljuski müügile ja seeriatootmisele orienteeritud Eesti moedisainiga.

Oluline platvorm, mis innustas kunstnikke tegutsema, pakkus lavalist väljundit ja ahvatlevaid auhindu, oli klubikultuuri eestvedajate Helen Mahmastoli ja Kuno Tehva algatatud moekonkurss SuperNoova (1998–2008). Žüriis oli alati koht ka väliskülalistele ning arvestatavad rahalised auhinnad andsid võitjaile võimaluse keskenduda loomingule. ERKI Moeshow elas nullindatel läbi Jaanika Terasmaa eestvedamisel võimsa renessansi, võimaldades moe- ja tekstiilitudengitel teha esimesi samme avalikul laval, koguda tuntust, leida enda ostjaid ja kandjaid. Eesti Kunstiakadeemia projekt HULA (2003–?) lubas proovida kätt seeriamoe tootmises ja brändiloomes, seejuures liigseid piiranguid seadmata.

Üks teekond, mille võtsid ette paljud nullindatel moodi õppinud noored, oli tööleasumine Baltika moemajja, mis sel ajastul domineeris kaalukalt meie rõivaturul. Baltika neelas alla ka Ivo Nikkolo disainibrändi. Praeguseks on kiirmoe pealetulekuga hääbuma hakanud ja seejärel lõplikult kokku varisenud Eesti suurimast moetööstusest järel aga vaid just nimelt Ivo Nikkolo nimi.

Mood kunstina oma mitteetableerunud vormis kipub olema efemeerne. Ühel õhtul catwalk’il vaimustunuid pilke püüdvad esemed jõuavad järgmisel õhtul disaineri sõbranna selga, seejärel ööklubisse ja lõpetavad veiniplekisena kapisahtli põhjas. Ometi ütleb mood väga palju ühiskonna kohta, neid riideid imetlevate ja ihaldavate inimeste kohta. Seetõttu on oluline moetoodangut dokumenteerida ja koguda samamoodi, nagu toimetame muude disaini- ja kunstiartefaktidega. Näitusele jõudnud valik on vaid murdosa Eesti disainerite neil aastatel sündinud loomingust. Eelkõige oli valiku aluseks avangardsus, kunstipärasus ja uuenduslikkus, kunstniku soov ja võime murda lahti klassikalisest ilu- ja rõivanägemusest, luua või tuua Eestisse uutmoodi esteetikat ja julgus mängida endaloodud, mitte konventsionaalsete reeglite järgi.

Näitusel on väljas 19 disaineri looming: Liisi Eesmaa, Jaanus Orgusaar, Aldo Järvsoo, Anu Samarüütel-Long, HULA, Tanel Veenre, Kirill Safonov, Vassilissa Danavir, Maru Metspalu (Maru), Ivo Nikkolo, Karolin Kuusik / Tallinn Dolls, Marie Kõljalg, Aivar „Antonio“ Lätt (Anjeand), Kris Lemsalu, Britt Samoson, Triinu Pungits, Kätlin Kaljuvee, Ester Kannelmäe, Rauno Pello.