Loengusarja „Millal on disain?“ käesoleva aasta esimese ettekande teeb neljapäeval, 23. jaanuaril algusega kell 17.30 disainer Mait Summatavet.

Mait Summatavet on üks Eesti pikema staažiga disainereid, kelle tööde hulka kuuluvad mitmed avalike ruumide interjöörilahendused, näituse- ja esemekujundused. Ta oli esimene kujundaja Nõukogude Liidus, kes avas oma personaalnäituse Moskva Kunstnike Keskmajas 1986. aastal disainerina. Pärast tislerikutse omandamist ja praktikat suusavabrikus alustas Mait Summatavet 1956. aastal kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis puitehistöö alal ning jätkas Riiklikus Kunstiinstituudis ruumikujunduse erialal.

Vahetult pärast sõda alustanud Bruno Tomberg, Väino Tamm ja Vello Asi ja mitmed teised olid aluse pannud Eesti tugevale mainele kujundusmaana. Just nende toetusel hakkas Summatavet erialast tööd tegema juba kooli ajal. 1964. aastal teostati koostöös Taevo Gansi ja Lembit Aljastega Summataveti sgrafiitotehnikas seinamaal “Tuletõrjujad” Vabatahtlike Tuletõrjujate Ühingu koosolekute saali. 1966. aastal valmis tal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lõputööna Narva Energeetikute klubi sisekujundus. Paralleelselt õpingutega osales ta mitmetel esemekujunduse konkurssidel ja tegi aktiivselt koostööd almanahhile “Kunst ja Kodu”.

Värske lõpetajana asus Summatavet tööle Kunstifondi alluvusse: alguses kujundajana Kunstitoodete Kombinaati (1966–1967), seejärel töötades fondi peakunstnikuna (1967–1972). Tema tegevusalasse jäid nii väiksemad mööblikomplektid kui ulatuslikud sisekujunduslahendused. Mitmed suured tellimustööd aitasid tal kujuneda üheks hinnatumaks sisekujundajaks ja disaineriks Eestis. Tema tööde hulka kuuluvad hotell “Viru” numbritoad ja restoran (1967-1972), Tarbekunstimuuseum (1977-1980), Adamson-Ericu muuseum (1978-1983), teater “Ugala” (1978-1981), Tallinna Magdaleena polikliinik (1980-1982). Samuti on ta teinud hulgaliselt näitusekujundusi, millest kuulsaimad olid Nõukogude Liidu väljapaneku osa maailmanäitusel EXPO ‘74, Spokane’is, USA-s ja mitmed näitused Jaapanis. Näitustesarja “Ruum ja Vorm“ kolmanda väljapaneku (1976) jaoks loodud polüfunktsionaalne baar-laud installeeriti 1979. aastal ühena vähestest näidetest ENSV Kunstnike Liidu presidendi kabineti sisustuseks. 1992. aastast alates tegeles Summatavet pikka aega Eesti Panga erinevate ruumide sisearhitektuuri ja valguslahenduste väljatöötamisega.

Mait Summataveti töid ja kujunduslahendusi vaadates on märgatav tema eriline huvi valguse liikumise vastu. Ta on olnud üks järjekindlamaid Eesti valgustikujundajaid, kes on tegelenud mitte niivõrd valgustite, kuivõrd valguse kujundamisega. Tema otsingute meelisprobleemiks on eelkõige valguse peegeldumise juhtimine valgust mitteläbilaskvalt materjalilt. Aastatel 1966-2013 on ta välja töötanud üle 65 erineva valgusti prototüübi.

Summataveti töid iseloomustab peenususteni läbitöötatus ja praktilisus, korrastatud ja kindlasse rütmi asetatud terviklike lahenduste loomine. Kujundajana on tema esmane eesmärk lasta kõnelda ruumi sisul, luua sobiv keskkond sealsetele tegevustele. Nii loodud ruumid on terviklikud ja lõpptulemusena elementaarsed, aga kindlasti mitte anonüümsed.

Loomingulise väljundi kõrval on ta aastaid teinud õppejõu tööd, suunates oluliselt Eesti disainipildi kujunemist. Ta on olnud ERKI õppejõud ja dotsent (1969–1987), prorektor (1987–1993), disainikateedri professor (1993–1998) ja disaini instituudi juhataja (1998–2000). Alates 2000. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor ja 2013. aastast õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis. 2024. aastal pälvis Mait Summatavet Eesti Disainiauhindadel elutööpreemia.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.