ETDM-i suur ülevaatenäitus “Kohalik ilu. Tallinna Juveelitehas” tutvustab Eesti lauahõbeda ja ehtekunsti pärandit
2.5.2023
Näitus
Alates 5. maist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (ETDM) näitust “Kohalik ilu. Tallinna Juveelitehas”, mis tutvustab Eesti disainiajaloos väga olulist rolli mänginud ettevõtet, mille rangust ja romantikat õhkav toodang – lauanõud, söögiriistad ja ehted – mõjutas siinse argielu ilmet aastakümneid.
“Näitus keskendub tehase pärandile alates 1950. aastate algusest, mil tehasesse olid kaasatud juba esimesed kunstnikud, kuni hetkeni, mil muutusid nii riigikord kui ka turusituatsioon,” tutvustab näituse üks kuraatoritest Kai Lobjakas. “Tehase toodangu hulka kuulus läbi aastate lauahõbe, nii serveerimisnõud kui ka söögiriistade sarjad, aga ka ehted. Ehteid kavandati ja toodeti siin esialgu kümnendi vältel 1950. aastate algusest ning seejärel taas 1977. aastast.”
Ta lisab, et tegu on omamoodi avatud arhiiviga – näitus pakub kindlasti palju äratundmisrõõmu, kuna Juveelitehase toodangut on kasutatud enamikus Eesti kodudes. Muuseumi sooviks on anda kõigile, nii disainihuvilistele kui kollektsionääridele, võimalus tuttavaks saada aja ja autoritega nende esemete taga, millega Eesti inimesed on elu jooksul kokku puutunud või mida tänagi veel kasutavad. Just samasugust äratundmisrõõmu valmistas ka sarja eelmine näitus “Kohalik ilu. Tarbeklaas”.
Aja jooksul, 1951. aastast, töötas Juveelitehase toodangu kavandajatena lühemat või pikemat aega ligi 15 kunstnikku, kellest enamik oli lõpetanud metallehistöö eriala riiklikus kunstiinstituudis. Kõige ulatuslikuma loomingulise panuse andis tehase toodangu loomisse Liidia Elken, tema kõrval teiste seas ka Irena Loit, Igor Balašov, Urve Küttner, Leida Ilo, Kersti Rosenstrauch jt. Nende panuse määras toodangu spetsiifika, spetsialiseerumist otseselt ei toimunud ja seega tuli kunstnikel kujundada nii lauanõusid kui ka ehteid.
“Erakordne võimalus on olnud näituse ettevalmistuse käigus ise näha, kuidas oli korraldatud juveelitoodete loomiseks vajalik erioskusi nõudev protsess, mis on käibel ka täna töötavas tehases. Vaatamata mehhaniseeritusele on iga eseme valmimiseks vajalik üllatav hulk käsitööd ning näitus tutvustab ka seda poolt,” ütleb näituse teine kuraator Ketli Tiitsar.
Kunstnikest kerkib näitusel eriliselt esile Liidia Elken, kes töötas Juveelitehases 55 aastat, suunates selle aja jooksul oluliselt tehase toodangu nägu. Märgilisi tooteid on kujundanud mitmed kunstnikud: eksponeeritud on näiteks Leida Ilo legendaarsed lastelusikad, Urve Küttneri tänaseni toodetavad sarjad “Elegant” ja “Arnika” jne. Näeb ka Juveelitehase kunstnike unikaalloomingut, mis näitab nende kunstnikupraktika teist poolt, mis sageli kulges paralleelselt tehasetööga.
Tallinna Juveelitehas asutati 1959. aastal ja kandis aja jooksul mitut nime. Kõige pikemalt, 1959–1978, tegutses ettevõte Tallinna Juveelitehase nime all. Juveelitehase eelkäijaks peetakse 1923. aastal asutatud ja tunnussümboolikale keskendumise kõrval ka lauanõude ja ehete tootmisega tegelenud Roman Tavasti väärismetallasjade ja märkide tehast, mis 1940. aastal Nõukogude võimu poolt riigistati. Tavasti ettevõtte hooned ja sisseseade Pärnu maanteel elasid sõja üle ning uue riigikorra ajal jätkus töö samades ruumides, paljuski samade töötajate, masinate ja vormidega. 1970. aastate teisel poolel valmis uus tootmishoone Mustamäel.
Praegu tegutseb Tallinna Juveelitehase järeltulijana samas tootmishoones OÜ Juveel. Kunstnikke ettevõtte koosseisus hetkel ei ole, kuid muu hulgas toodetakse mitut varasemat legendaarset söögiriistade sarja. Disaineritega on tehtud koostööd 2015. aastal alguse saanud ehtesarja „Lummus“ kollektsioonides.
1993. aastal taastas Roman Tavasti poeg oma isa ettevõtte Roman Tavast OÜ, mis tegutseb tänaseni.
Näitus jääb avatuks 1.oktoobrini.
Näituse publikuprogrammi raames toimuvad ekskursioonid Mustamäel asuvasse OÜ Juveeli tootmishoonesse, esimesed ekskursioonid on 16. mail kell 12 ja 30. mail kell 12. Kohtade arv on piiratud, peagi avame registreerumise.
Kuraatorid: Kai Lobjakas ja Ketli Tiitsar
Kujundaja: Kaire Rannik
Graafilised disainerid: Valter Jakovski / Ruum 414
Heli: Janek Murd
Kaamera: Virko Veskoja
Näitust toetavad: OÜ Juveel, Eesti Kultuurkapital