Claudia Lepik on ehtekunstnikuna keskendunud unikaalsetele ning teatraalsetele nina-ja näoehetele ja selle kõrvalt loob ta ka väikeseeriaid, mis kannavad edasi tema huvi liikuvuse ning heli vastu. Tema praktikas on olulisel kohal moe- ja ehtekunsti kooslus – ta loob metalli abil kehakatvaid kaunistusi, mis on inspireeritud teatraalsest moest.

Claudia Lepik lõpetas 2018. aastal Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti erialal ning teda autasustati Noore Tarbekunstniku preemiaga. Claudia on osalenud mitmetel grupinäitustel Eestis ja Kreekas ning 2019. aasta sügisel oli tal esimene soolonäitus New Yorgi ehtekunsti nädalal.

ETDMi kogus oli varasemalt üks Claudia Lepiku mask, nüüd lisandusid veel kolm maski.

Mask “Sunwheel of My Heart” (hõbe, 2020) sümboliseerib kunstniku jaoks valgust ning selle peegeldusi erinevatelt pindadelt (avapildil, foto: Dimitris Siokis).

2021-2022 loodud “Valgusepits” (messing, hõbejoodis, kangaspael) sündis näituse „Oma ___ on ihule kõige lähemal“ jaoks ja inspireeritud Martin Margiela näokatetest. Kunstniku jaoks on selles teoses palju matemaatikat, mis on olnud alati üks ta lemmikaineid. (Foto: Sofia Kusainova.)

2022. aastal valminud nimeta teos (messing, hõbejoodis) on inspireeritud kassi vurrudest ning sellel on äratuntav Clauda Lepiku signatuurdetail – liikuv ketas. Maski kandes muutub ruumitaju ja kõrvaltvaataja jaoks muudab see ka kandja näokuju. (Foto: Johanna Nurm.)