Alates 27. oktoobrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitust „Uneversum. Rütmid ja ruumid“, mis keskendub magamiseks mõeldud ruumile ja ajale.

„Aja tunnetamine on pidevas muutuses. Näiteks kultuurikriitik Jonathan Crary kirjutab, et kapitalistlik mõtlemine mõjutab meie päevi ja non-stop-ühiskond sunnib pidevale aktiivsusele ja tarbimisele. Vähendame und, et püsida ühiskonnas, mis ülistab suurt tootlikkust, aktiivsust ja kiirust,“ ütleb kuraator Sandra Nuut. „Näitusel on seatud igapäevased esemed kõrvuti disainiprojektide ja kunstiteostega, et anda edasi teadmist, kuidas magamisele mõeldud aega ja ruumi on nähtud ja ümber mõtestatud ning kuidas see resoneerub meie tänase kogemusega. Paar tööd on ka sellised, kuhu näituse külastaja saab sisse astuda, näiteks Helga Schmidi installatsioon „Tsirkadiaanuni“ (2019), milles saab tunnetada heli ja valguse mõju, kuulata oma keharütme.“

„Rütmid ja ruumid“ keskendub põnevale vahekorrale radikaalsete ideede ja traditsioonilise igapäeva vahel magamiseks mõeldud ruumide, keskkondade ja aja ning ajanäitajate kaudu. Näitusel on eksponeeritud nii välismaiste kui ka Eesti disainerite teosed, mis tegelevad magamiseks mõeldud aja ja ruumiga, alustades rohkem kui sajandi tagusest käsitlusest kuni tulevikuvisioonideni.

Idee kaasaegsest magamistoast ei ole vanem kui 200 aastat ja väsimuse mõistet enne 1860. aastaid teaduse vallas ei kasutatud. Ometi räägiti juba 19. sajandi lõpus väsimuse epideemiast. 1943. aastal avaldas ajakiri Time arhitekti ja leiutaja R. Buckminster Fulleri eriskummalise mõtte magamise kohta, nimelt: „Uni pole muud kui halb harjumus.“ Tänaseks oleme aga jõudnud lisaks kõige muu jälgimisele, parendamisele ja efektiivsemaks muutmisele ka oma une digitaalse mõõtmiseni ja hoolika jälgimiseni. Selle vahele mahuvad veel 1960. ja 1970. aastad, kui mitmed disainerid püüdsid elukeskkonda kriitiliselt ümber mõtestada, muutes seda paindlikumaks ja vastavaks üha liikuvamale eluviisile.

 „Tänased magamisega seotud visioonid ei ole erksad pildid tulevikust nagu eelmise sajandi teises pooles, vaid vaatavad mitmes suunas. Need kombineerivad kaasaegset tehnoloogiat, taaskasutust ja käsitööd isikliku kogemuse, teaduse, fantaasia ja tunnetusega,“ räägib kuraator. „Näiteks Norman Orro vaatleb oma töös „Orgaaniline müramasin“ (2023), kuidas me suhestume magamatuse tulemusel heli ja müraga.“

Üks silmapaistvamaid töid näitusel on juba mainitud disainer Helga Schmidi installatsioon „Tsirkadiaanuni“ (2019). Projekti üks lähtepunkte on meie praegune ajakriis. Kui enne 15. sajandit nähti aega pigem ühtlase vooluna, siis pärast sajandivahetust, kui üha laiemasse kasutusse võeti mehaaniline kell, algas desünkroniseerimisprotsess aja sotsiaalse konstruktsiooni ja loomulike rütmide vahel. Uuringud näitavad, et inimesed lääne ühiskondades tunnevad üha suurenevat ajasurvet ja kurdavad ajanappuse üle.

Helga Schmidi loodud installatsioon on korraga nii ruum kui ka kell. Kaksteist minutit tähistab siin tervet ööpäeva, mis kestab 24 tundi, iga minut kaht tundi. Valgus ja heli on seotud meie kehafaasidega – erksinine toon aktiveerib meid, intensiivne punakasoranž muudab meid uniseks ja pimedus viib meid unne.

Paljudele 1970.–1980. aastatel lasteaias käinutele pakuvad äratundmisrõõmu Niina Eigi Haabneeme Kirovi kalurikolhoosi lasteaiale Piilupesa loodud voodi (1983) ja Helle Gansi Pärnu KEKi lasteaia Trall magamistoa voodimoodul (1978).

Postmodernistlikku sümbolobjekti Piilupesa lasteaeda, mille projekteeris Ado Eigi, on võrreldud võlulossiga: hoonel olid tornid katustel, kaaraknad, klaasverandad, siserõdud, sammaskäigud – arhitektuurivorm, mis kandus ka sisekujundusse. Interjööri kujundas Niina Eigi, kelle jooniste järgi valmis ka eritellimusmööbel: majakujulised voodiüksused koondavad nelja voodit, kus lapsed on korraga nii koos kui ka eraldi.

Helle Gansi loodud magamistoa voodimoodul pärineb ajajärgust, mil mitmed disainerid püüdsid elukeskkonda ümber mõtestada, muutes neid paindlikumaks ja vastavaks üha liikuvamale eluviisile. Helle Gans kasutas Pärnu KEKi lasteaia Trall magamistoas selle eesmärgi saavutamiseks modulaarsust – voodeid on võimalik lükata üksteise sisse nagu sahtleid, et ärkveloleku ajal oleks rohkem ruumi mängule.

Modulaarsuse huvitava näitena on näitusel eksponeeritud ka fotod Joe Colombo tulevikukodu uurivatest disainitöödest, näiteks „Kabriolett-voodi“ (1969), eluruumi sobituv masin, mis loob vastavalt päevase ja öise keskkonna. Privaatsuse loomiseks ja magamisruumi pimendamiseks on võimalik alla lasta kollane varikatus.

Kõiki neid magamisega seotud ruume ja rütme saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis uurida 28. jaanuarini.

Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm.

27.10 Vestlus Helga Schmidi ja Tõnis Jürgensiga. Vestlust juhib kuraator Sandra Nuut.

13.11 Isadepäeva näitusetuur ja unemaski töötuba.

23.11 Vestlus Kärt Ojavee ja Norman Orroga.

Kooligruppidele pakume näitusega seotud muuseumitundi „Lülita sisse! Lülita välja!“, lisainfo: https://www.etdm.ee/haridus

Kuraator: Sandra Nuut

Kujundajad: HG Arhitektuur (HGA) Andrea Ainjärv, Anna Endrikson, Evelyn Fridolin, Tomomi Hayashi

Näituse produktsioon: Valge Kuup

Graafiline disain: WWW stuudio, Ranno Ait

Näituse meeskond: Helen Adamson, Kai Lobjakas, Silvia Pärmann, Ketli Tiitsar, Toomas Übner

Toetajad: Austria suursaatkond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Nordic Hotel Forum, Treimann Mööbel ja Disain

Täname: Aina Alunurm, Harri Ausmaa, Avinurme Vanavara, DFF – Saksa Filmiinstituut ja -muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Tanel Eigi, Flat & Bound/Integral Lars Müller, Eliina Grünberg, Ignazia Favata Studio Joe Colombo, Triin Jerlei, Madis Kurss, Else Lagerspetz, Moodsa Kunsti Muuseum, Helen Oja, Poltronova, Eva Ponomarjov, Pärnu lasteaed Trall, Rahvusarhiiv Rahvusraamatukogu, Refiner Translations, Riiklikud Muuseumid Berliinis, Hille Saluäär, Tallinna Linnamuuseum, Viimsi vald, Viini rakenduskunstiülikooli kogu ja arhiiv.

„Uneversum“ on koostööprojekt, mille raames toimuvad näitused Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, Teatri- ja Muusikamuuseumis ning Tervisemuuseumis.

Lisainfo: www.etdm.ee, www.uneversum.ee