Alates 22. oktoobrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis kunstnik Jaanus Samma koostatud näitust “Vaikelud rahvuslikel motiividel”, milles ta vaatleb rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel.

“Rahvuslikud sümbolid, müüdid, kujundid on mind huvitanud pikka aega – just see, kuidas neid on kasutatud ja mille teenistuses need on olnud,” ütleb Samma, keda üllatas sarnasuste hulk rahvuslike motiivide kasutamisel nendel pöördelistel  aastatel, vaatamata režiimi muutusele. Peamiselt huvitab Sammat rahvusliku ikonograafia seos võimuga ja eestlaste enesekuvandi kujundamine selle  abil.

Jaanus Samma kui kunstniku lähenemine ei allu selle materjaliga töötamisel reeglitele, mille järgi töötavad näiteks teadlased, ajaloolased. “Kunstniku pilk sellele keerulisele ajale on suur väärtus ja lubab esile tõusta huvitavatel leidudel, näha harjumatuid paralleele.” ütleb ETDMi direktor Kai Lobjakas.

Samma on töötanud teda huvitavast perspektiivist läbi ligi kahekümne Eesti muuseumi kogud ning teinud nii neist kui isiklikust kollektsioonist näituse tarbeks valiku. Sellele materjalile tuginedes on ta loonud kaksteist temaatilist kompositsiooni, keskendudes tema jaoks eriti reljeefselt väljajoonistunud teemadele, mis ulatuvad Kalevipojast ja Lydia Koidulast töö ja spordini.  Näitusel on eksponeeritud paarikümne tarbekunstniku ja -graafiku tööd 1930.–1950. aastatest, mida enamasti ei ole tavaks ühes raamistikus käsitleda. Samma ütleb, et kunstnikuna võib ta tavapärasest ajalooperiodiseeringust mööda minna ja kehtivaid kaanoneid lõhkuda: “Seda aega pole tavaliselt koos vaadatud, samas läksid inimeste elud ju edasi.”

Samma ise on teinud näituse jaoks kolm uut teost, mis käsitlevad rahvuskonservatiivset kunstikaanonit ja pakuvad võimalusi seda tänapäeva vaatepunktist ümber hinnata.

Lisaks sellele ning ajaloolise materjali uurimisele ja tõlgendamisele on ta kutsunud endaga kaasa mõtlema kolm Eesti nüüdiskunstnikku, Edith Karlsoni, Anna Mari Liivranna ning Urmas Lüüsi, kes kõik tõlgendavad rahvuslikkust oma vaatepunktist. 

Ajalooliste kompositsioonide sisu avavad saatetekstid on valminud koostöös folklorist Andreas Kalkuniga, kaasaegsete teoste tutvustused on kirjutanud Rael Artel.

Näituse ajaloolises osas on esindatud järgmiste autorite tööd: Adamson-Eric, Mari Adamson, Aino Alamaa, Jaan Jensen, Ede Kurrel, Helmi Käsukond, Paul Luhtein, Boris Lukats, Jutta Matvei, Lydia Mei, Leida Palu, Adele Reindorff, Maks Roosma, Evald Okas, Lydia Jõõts jt.

ETDMi kõrval on oma kogudest näitusel eksponeerimiseks teoseid ja esemeid andnud ka C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Eesti Ajaloomuuseum SA, Eesti Kunstiakadeemia muuseum, Eesti Kunstimuuseum SA, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Hiiumaa Muuseumid SA, Pärnu Muuseum SA, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum ja mitu eraisikut.

Jaanus Samma (1982) on kunstnik, kes töötab mitme kaasaegse kunsti meediumiga, mis ulatuvad graafikast ja installatsioonidest tekstiiliteosteni. Ta on aastate vältel tegelenud põhjalikult soo- ja rahvustemaatika uurimise ning sellega suhestumisega. Viimasel ajal on ta keskendunud just rahvuslikkuse idee konstrueerimise ja sellega seotud otsuste ning valikute läbivalgustamisele. Samma tegeles sellega ka oma viimasel isikunäitusel „Muster“ Tartu Kunstimajas, mis põhines Eesti Rahva Muuseumi kogudes tehtud kunstniku uurimuse käigus läbi- ja väljatöötatud materjalidel. Selle näitusega kinnitas ta taas kord oma võimet olla tähelepanelik vaatleja, küsimuste esitaja ja kinnistunu ümbermõtestaja. 

Jaanus Samma kunstnikutuurid näitusel on 22. oktoobril kell 14, 26. novembril kell 13 ja 10. detsembril kell 14.

Näitus jääb avatuks 02. aprillini 2023.

Koostaja: Jaanus Samma

Konsultandid: Kai Lobjakas, Andreas Kalkun

Koordinaator: Ketli Tiitsar

Uute teoste autorid: Edith Karlson, Anna-Mari Liivrand, Urmas Lüüs, Jaanus Samma

Näituse arhitektuur Neeme Külm, prototüüpimine Kadri Villand, produktsioon Valge Kuup Studio 

Jaanus Samma teoste produktsioon: Sofia Fattahhova, Bruno Kadak, Tormi Kadak, Merike Lond, Juulia Aleksandra Mikson

Graafiline kujundus: Brit Pavelson

Muusikaline kujundus: Janek Murd

Näituse meeskond: Helen Adamson, Kristi Paap, Toomas Übner, Silvia Pärmann, Birgit Tohter

Tänu: Ülle Jäe, Reine Koppel, Maire Kuningas, Erle Nemvalts, Ingrid Helena Pajo, Temnikova ja Kasela galerii

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital