Haridus

Muuseumitunnid ja eriprogrammid

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum pakub unikaalset õpikeskkonda igas vanuses inimestele, keda huvitavad tarbekunst ja disain. Soovime tutvustada huvilistele neid valdkondi ja nende üldist mõju meie keskkonnale.

Pakume erinevaid külastuskogemusi ja õppimisvõimalusi üksikkülastaja kõrval ka gruppidele. Haridusprogrammidesse on oodatud eri vanuses huvilised.

Tutvuge meie töötubade programmiga või leppige kokku endale sobiv toimumisaeg. Lähema info saamiseks võtke ühendust aadressil haridus@etdm.ee.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum pakub mitmeid muuseumitunde, mis avavad ja aitavad mõtestada tarbekunsti- ja disainivälja. Muuseumitundides on väga olulisel kohal ettevalmistatud ülesannete abil ise avastamine ja teistele leitu tutvustamine. Üha rohkem peame silmas keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemat.

Valikus olevad muuseumitunnid:

Mõtle nagu disainer
Teine võimalus
Ruum ja vorm
Klaasikunst: valgus ja värv
Köitekunst: geomeetria
Kunst tarbimiseks?
Ehete anatoomia

Valikus olevad eriprogrammid:

Tarbekunst ≠ disain
Tähetrükk kotil

Muuseumitunnid

DISAIN

Mõtle nagu disainer

Püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“
Sihtrühm: kohandatav, 3.–12. klass
Kestus: 90 min

Hind: 6 eurot osaleja

Muuseumitunnis saavad õpilased teada, kuidas ja miks on inimeste väärtused ja Eesti disain aja jooksul muutunud. Eesmärk on näidata, et õpilased saavad oma igapäevaelus samuti disainerlikku mõtteviisi kasutada.

Tunni esimeses osas otsitakse etteantud sihtrühmale kõige sobivamat disainilahendust. Peale esemete üle arutlemist reastatakse tegevused, mida disainer tavaliselt uut lahendust luues läbib. Need etapid ei pruugi olla üldse sirgjoonelises järjekorras ja enne kasutajasõbraliku lõpplahenduseni jõudmist minnakse sageli ühe tegevuse juurest kaks või kolm sammu tagasi, et ideid arendada. Tuleb välja, et peale asjade disainitakse muudki ja et tegelikkuses on kõige keskkonnasäästlikum disainiliik teenusedisain.

Tunni teises osas otsivad õpilased rühmades probleemi ja ideepildi abil näituselt ühe eseme, mida uurivad põhjalikumalt ja tutvustavad ka teistele. Suure tõenäosusega leitakse näiteks langevarju pildi abil üles näitusele „Ruum ja vorm 3“ loodud ripptool ja probleemile, et punktist A punkti B on vaja jõuda võimalikult mugavalt, kiiresti ja keskkonnasäästlikult, kokkupandav elektrijalgratas Stigo. Lõpuks arendatakse toodet edasi nii, et see sobiks uuele kasutajale ehk kliendile.

Märksõnad: Eesti disain, disainiprotsess, kasutaja, probleemide lahendamine, loovuse arendamine

Tunni läbinud õpilane:

teab, mis on disainimine;
kuuleb, kuidas ja miks on disainimise põhimõte aja jooksul muutunud;
teab, mis on disainiprotsess;
oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
oskab arutleda selle üle, kellele ja miks on mõni konkreetne lahendus loodud;
oskab leida probleemide lahendamiseks loovaid lahendusi;
kasutab lihtsamaid põhjus-tagajärg-seoseid;
suhtub hoolivalt asjadesse, sest teab, et need on loodud inimeste tööga;
oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta.

Soovitatav eeltegevus: õpilane jälgib teekonda koolist muuseumini ja mõtleb, mis oli selle jooksul kõige mugavam ja kõige ebamugavam osa.

Soovitatav järeltegevus: õpilane mõtleb, kuidas saaks disainimise põhimõtteid kasutades muuta teekond kooli ja muuseumi vahel mugavamaks.

Teine võimalus

Püsinäitusel „Sissejuhatus Eesti disaini“
Kestus: 90–105 min
Sihtrühm: 7.–12. klass

Hind: 6 eurot osaleja

Muuseumitund on saanud Eesti Keskkonnahariduse Ühingult läbimõeldud programmi märgise. Pikem kirjeldus siin.

Oleme harjunud saama nõuandeid, kuidas tarbijana keskkonnasäästlikult käituda, aga nüüd on tunnis osalejal võimalus astuda vastutustundliku disaineri rolli, kes peaks mõtlema toote eluringile esimese sammuna.

Muuseumitunni alguses tutvuvad õpilased põgusalt muuseumi taustaga. Disaini ja tarbekunsti pildipaare võrreldes tehakse selgeks muuseumi kahe uurimisvaldkonna eripärad ja seletatakse lahti disainimise mõiste. Seejärel läbitakse ökoloogilise jalajälje test, kuna disaineri väärtushinnangud on kestliku lahenduse loomise juures väga olulised. Peale seda valib iga õpilane näituselt ühe tema arvates kõige jätkusuutlikuma ehk kestlikuma lahenduse. Valikute põhjendusi kuulates ja neid täiendades tulevad välja kriteeriumid, mida arvestatakse ringdisainis jätkusuutlikke lahendusi luues.

Lisaks räägitakse kasutatud materjalidest, tootmisest, transpordist, turundusest, kasutamisest ja sellest, milline on tulevikus disainilahenduse uus eluring ehk teine võimalus.

Seejärel saavad meeskonnad endale näituselt ühe lahenduse, mille puhul pole arvestatud kõikide ringdisaini ega -majanduse kriteeriumidega. Õpilaste ülesanne on näitusel olevat lahendust ja lisamaterjali uurides koguda võimalikult palju informatsiooni ja täiendada seda nii, et lahendus oleks kasutaja jaoks väärtuslik, kestaks kaua ning sellele oleks lihtne anda teine võimalus.

Tunni viimases osas tutvustavad õpilased enda uuritud disainilahenduse eluringi. Õpilaste esitluste ja tunnijuhi täienduste abil saadakse aimu, kuidas on disainimise põhimõtted aja jooksul muutunud.

Tunni läbinud õpilane:

teab, mis on jätkusuutlikkus;
teab, mis on ökoloogiline jalajälg ja miks sellega arvestamine on oluline;
on kursis erinevate materjalide keskkonnamõjuga;
teab, mis teeb disainist eetilise disaini;
teab, millistest etappidest koosneb toote eluring;
oskab täiendada tavapärast toote elutsüklit nii, et sellest saaks jätkusuutliku toote elutsükkel;
oskab näha põhiseoseid looduse, inimtegevuse ja tehnoloogia vahel;
oskab erinevate allikate teavet tõlgendada, kasutada ja edastada.

Soovituslik eeltegevus: õpilane valib välja ühe enda kodus oleva disainilahenduse, mis on tema arvates kõige jätkusuutlikum. Oluline on põhjendada, mida ta valikut tehes kõige rohkem arvestas.

Soovituslik järeltegevus: õpilased uurivad tunnis käsitletu põhjal ühte endale kuuluvat disainilahendust ja selgitavad välja, kui läbipaistev on olnud selle eseme tootmisprotsess ja teekond kasutajani.

Ruum ja vorm

Alates 13.11.2024

Näitusel „Disaini leiutamine. Klassikud. Bruno Tomberg“
Kestus: 75–90 min
Sihtrühm: kohandatav, 1.–12. klass

Hind: 6 eurot osaleja

„Ta jätab intelligentse närvilise kõiketaipava inimese mulje. Inimese, kes on omas raskesti kaitstavas
vabaduses loomulik-looduslikult ebakindel ning oma ebakindluse tõttu heitlik. Ma ei oskagi tema kohta konkreetsemat kujutleda, kui et ta peab vist olema mingil määral kunstnik.“ Just selliselt on kirjeldanud Jaan Kross oma lühijutus „Silmade avamise päev“ (1982) Bruno Tombergi. Selle mõttega on hea alustada ka muuseumitundi, mis keskendub mehele, kes oli tarbekunstnik, hinnatud õpetaja, disainihariduse edendaja, disainer ja ruumikujundaja. (Jaan Kross. Silmade avamise päev. 1988)

Muuseumitunnis on õpilastel võimalus tutvuda Tombergi gümnaasiumiaegsete jooniste ja kavanditega ning näha disaineri arengut läbi aastakümnete.

Tombergi puhul võib öelda, et kõik sai alguse tapeedist. Pärast kooli lõpetamist 1950. aastal oli tema esimeseks töökohaks paberi- ja tselluloosikombinaat. Seal töötas ta küll ainult aasta, kuid selle kogemuse mõju võib leida nii Tombergi loodud vaiba- ja ajakirjakujundustes kui ka moodulmööbli ja näitusebokside elementide lahendustes. Just tapeedimustrite eeskujul saavad õpilased katsetada geomeetrilistest kujunditest mustrite loomist ja reljeefi tekitamist tasapinnale.

Muuseumitunni rõhk on disainimisel ja ruumikujundusel, kuid tunni käigus tutvutakse ka Tombergi tarbekunstinäidetega. Tarbekunst ja disain on küll erinevad meediumid, kuid see ei tähenda, et üks inimene ei võiks tegeleda mõlemaga ja tarbekunstis kasutatud elemente üle kanda disaini. Tähelepanelik pilk leiab näitusesaalist lihtsad vormid ja esemed, millest on edasi arendatud nii vaibakavandeid kui ka funktsionaalseid ja probleeme lahendavaid disainiobjekte.

Tombergi nägemuses oli disainer keegi, kes suudab tegeleda ruumiga terviklikult. Tutvudes tunnis erinevate ruumikujundustega ja neid lähemalt uurides saavad õpilased ülesande luua etteantud alateemade põhjal ning vormidega katsetades oma ruumi. Sellesse kujundatakse sisse nii mööbel kui valitakse ka sobiv seina- ja põrandakate. Peale ruumide esitlemist mõeldakse, mis võiks olla neid loodud keskkondi siduv peateema ehk näituse pealkiri. Tund lõppeb aruteluga, mida näituse kujundusse veel lisada, et see oleks arusaadav ja kaasaks ka laiemat publikut.

Märksõnad: Bruno Tomberg, disainiharidus, ümbritsev keskkond, näituse- ja ruumikujundus, vorm

Tunni läbinud õpilane:

teab, mis on disainimine;
teab, mis on tarbekunst;
teab, kuidas on disainiharidus Eestis arenenud ja mida on õpetamisel kõige olulisemaks peetud;
teab nii disaineri, ruumikujundaja kui tarbekunstniku ameti kohta ja teab, kus neid erialasid saab õppida;
oskab ruumis märgata nii detaile kui tervikpilti;
oskab näha ühe vormi eri võimalusi:
- oskab luua lihtsatest kujunditest erinevaid mustreid;
- oskab kasutada ühte lihtsat vormi erinevate objektide ja ruumide loomiseks;
- oskab kasutada ühte vormi probleemi lahendamiseks;
teab põhielemente, mida tuleb näituse loomisel arvestada.

Soovituslik eeltegevus: Bruno Tombergist filmi „Viis aastat ja kogu elu“ vaatamine

Soovituslik järeltegevus: õpilased uurivad enda kodus või koolis, millist kujundit on ruumkujunduses ja mööbli puhul kõige rohkem kasutatud.

TARBEKUNST

Klaasikunst: valgus ja värv

Püsinäitusel „Kogutud teosed“
Sihtrühm: lasteaed (alates 4. aastast) – 3. klass
Kestus: 60–90 min

Hind: 6 eurot osaleja

ETDM-i tarbekunsti püsinäitusel „Kogutud teosed“ on lastel võimalus osa saada materjalipõhistest tundidest, kus tehakse tutvust muuseumiga ning õpitakse tundma tarbekunsti ja selle erialasid ning põnevaid materjale.

Klaasitunnis avastatakse ETDM-i klaasikunsti väljapanekut valguse ja värvide kaudu. Uuritakse, kas valgus on värviline ja kuidas tekib vikerkaar. Tutvutakse värviringiga. Tunni lõpus saavad osalejad loovtöös katsetada ise värvide ja läbipaistvusega ning oma teose kaudu avastada värvilist valgusmaagiat.

Märksõnad: tarbekunst, klaasikunst, materjal, värvid, valgus, emotsioonid

Tunni läbinud õpilane:

teab, mis on tarbekunst ja klaasikunst;
oskab nimetada erinevaid materjale ja nende omadusi;
oskab nimetada põhivärve ja teab sekundaarvärve;
oskab nimetada sooje ja külmi värve;
on tutvunud värviprisma ja värviringiga;
väljendab end loovtööga.

Soovitatav eeltegevus: muuseumi käitumisreeglite ning tunni teemaga tutvumine. Märka, kuidas ja kus on kasutatud klaasi ja millised igapäevaesemed on tehtud klaasist.

Soovitatav järeltegevus: märka valguse ja värvi meeleolusid enda ümber. Milline on valgus õues ja milline on valgus toas (koolis, kodus, magamistoas, esikus jne)? Kas valgus on soe, külm või värviline? Milliseid tundeid see valgus tekitab?

Köitekunst: geomeetria

Püsinäitusel „Kogutud teosed“
Sihtrühm: lasteaed (alates 4. aastast) – 3. klass
Kestus: 60–90 min

Hind: 6 eurot osaleja

Köitetunnis avastatakse ETDM-i köitekunsti väljapanekut läbi geomeetria. Tutvutakse põhiliste geomeetriliste kujunditega ning otsitakse neid näitusesaalist. Saadakse teada, mis on köide, ja vaadatakse selle eri võimalusi. Tunni lõpus saavad osalejad valmistada leporelloköites märkmiku.

Märksõnad: tarbekunst, köitekunst, köide, raamat, geomeetria, leporello

Tunni läbinud õpilane:

teab, mis on tarbekunst;
on tutvunud erinevate materjalidega;
teab, mis on köide ja köitekunst;
oskab nimetada põhilisi geomeetrilisi kujundeid: ring, ruut, kolmnurk, ristkülik;
oskab leida näitusesaalist infot;
väljendab end loovtööga.

Soovitatav eeltegevus: muuseumi käitumisreeglite ning tunni teemaga tutvumine. Märka ja uuri raamatuid enda ümber. Millised on raamatu kaaned, kas pehmed või kõvad? Kuidas püsivad raamatu lehed koos? Mis kujuga ja kui suur on raamat?

Soovitatav järeltegevus: märka geomeetrilisi kujundeid ja mustreid enda ümber (kodus, koolis, linnas, maal).

Kunst tarbimiseks?

Püsinäitusel „Kogutud teosed“
Sihtrühm: kohandatav, eelkool – 9. klass
Kestus: 75–90 min

Hind: 6 eurot osaleja

Õpilased saavad teada, mis on tarbekunst ja millistest materjalidest ning kuidas nii mõnigi näitusel olev ese on tehtud. See, milliste teoste juures täpsemalt peatutakse, pannakse paika tunni alguses loomingulise ülesande käigus, kus üks lihtne magnettahvlil olev ese muudetakse erinevate teoste fragmentide abil unikaalseks. Eesmärk on tutvuda lähemalt vähemalt ühe tekstiili-, naha-, klaasi-, ehtekunsti ja keraamikaesemega. Tähelepanu pööratakse teostel olevatele mustritele ning nii mõnigi teos hakkab lugusid jutustama. Näiteks moodustab üks meeskond etteantud sõnadest kunstiteost tutvustava loo, teised annavad realistliku teose edasi geomeetrilisi kujundeid kasutades või mõtlevad, kuidas muutub teose lugu, otstarve ja väärtus, kui selle loomiseks kasutatakse teistsugust materjali.

Arutletakse, mille jaoks on esemed tehtud, milline nendest on õpilaste arvates kõige praktilisem ja vastupidi. Tunni lõpus valmib teos, kus on ühendatud erinevad materjalid ja ideed.

Alates 7. klassist uurib iga meeskond eri ajajärkudesse jäävaid esemeid, et tekiks arusaam, kuidas on tarbekunst aja jooksul muutunud ja millised on olnud eri aastakümnendite põhilised tunnusjooned.
Eelkooliealiste lastega sünnivad lood ühekoos teoseid uurides.

Märksõnad: tarbekunsti alaliigid, erinevad materjalid, eseme roll kasutaja jaoks, unikaalsus, lugude jutustamine

Tunni läbinud õpilane:

teab, mis on tarbekunst;
teab tarbekunsti alaliike;
oskab nimetada erinevaid materjale, mida tarbekunsti tehes kasutatakse;
oskab esemeid ja nähtusi võrrelda ning neid ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada;
oskab teoste põhjal lugusid jutustada;
oskab nimetada geomeetrilisi põhivorme ja nendest mustreid moodustada;

oskab välja tuua ajastule omaseid tunnusjooni;
võrdleb eri ajastute kunsti näiteid, kirjeldab ning mõtestab nende sõnumit.

Soovituslik eeltegevus: õpilane valib välja kodus kõige mugavama jooginõu (tass, klaas, pudel vmt) ja ühe kõige erilisema jooginõu.

Mis teeb jooginõu mugavaks? Mis teeb selle eriliseks? Kas rohkem lugusid peidab endas kõige mugavam või kõige erilisem ese?

Soovituslik järeltegevus:

Peale medaljonide kuivamist on hea lasta õpilastel nendest mustreid moodustada. Esialgu näiteks kuueliikmelises meeskonnas, hiljem terve klassiga. Medaljonidest saab tekitada siksakke, ringe, õisornamenti jmt.
Iga õpilane tutvustab enda medaljoni teistele ja räägib, mis lugu see endas kannab.

Ehete anatoomia

Püsinäitusel „Kogutud teosed“
Sihtrühm: 7.–12. klass
Kestus: 90 min

Hind: 6 eurot osaleja

Alates 1960. aastatest on ehtekunst olnud üks huvitavamaid Eesti tarbekunsti valdkondi ja näitusel „Kogutud teosed“ esitletud ehete abil saab tutvuda paljude märgiliste ehtekunstnike loominguga Eda Kurrelist Tanel Veenreni.

Muuseumitunnis tutvutakse mitmekülgsete ülesannete abil erinevate materjalide, tehnikate, teemade ja kunstisuundadega. Esimese ülesandena püütakse meeskondades kokku viia üks vitriin filmis „Kunstiruum. Eesti ehtekunstnikud“ kõlanud sõnadega ruut, poos, jõude, kasin või maag. Seejärel tutvustatakse ning põhjendatakse enda valikuid teistele meeskondadele.

Järgneb tunni läbiviija ülevaade tuntumatest tehnikatest, materjalidest ja populaarsematest teemadest, mida Eesti ehtekunstis on kasutatud. Õpilased katsetavad ja õpivad tundma, milline ehe on tehtud hõbedast, messingust, merekarpidest, luuviljaliste kividest, gagaadist, soolast või hoopis kosmilisest tolmust. Samas püütakse mõista, millised neist materjalidest kuuluvad väärismetallide, vääriskivide, orgaaniliste materjalide, tehis-, müütiliste või hoopis valmismaterjalide (ingl ready-made) hulka. Arutletakse ka selle üle, kas mõne näitusel oleva ehte tegemisel võiks kasutada algupärasest hoopis teist materjali ja kuidas see muudaks ehte olemust, funktsiooni ning tähendust. Lisaks tutvutakse, milline tehnika sobib eri materjalide töötlemiseks, mis on filigraan, kohrutus või kroomimine ja mida tähendab autoritehnika.

Materjali ja tehnika kõrval on ehete anatoomia puhul väga oluline stiliseerimisoskus, värvi- ja kompositsioonitunnetus. Ehtekunstnike rühmituse F.F.F.F (sellesse kuulusid Anneli Tammik, Berit Teeäär, Kaire Rannik, Ketli Tiitsar, Kristi Paap ja Maria Valdma) ühistöö eeskujul saab iga meeskond karbi erinevate materjalidega, et lahendada kompositsiooniülesandeid. Valminud kompositsioonidest tehakse fotojäädvustus, et hiljem soovi korral endale ehe luua.

Märksõnad: Eesti ehtekunst, tehnikad, materjalid, kompositsioon, stiliseerimine

Tunni läbinud õpilane:

oskab nimetada 20. sajandi Eesti ehtekunstnikke;
teab, millised on olnud Eesti ehtekunsti põhisuunad;
oskab nimetada erinevaid tehnikaid ja materjale, mida ehete loomisel kasutatakse;
oskab ideest ja eesmärgist lähtuvalt valida materjale, tehnikaid ja väljendusvahendeid;
tunneb stilisatsiooni põhjal ära inspiratsiooniallika ja vastupidi;
tunneb vormi-, värvi- ja kompositsioonireegleid;
on arendanud eesmärgipärast koostöö- ja esinemisoskust.

Soovituslik eeltegevus:

Tutvu ERR-i arhiivist filmiga „Kunstiruum. Eesti ehtekunstnikud“, mille fookuses on noored, äsja ülikooli lõpetanud ja õppivad kunstnikud 1999. aastal.
- Kuula, kuidas kultuuritegelased seostavad sõnu ruut, poos, jõude, kasin või maag noore ehtekunstiga.
- Milline seos oli sinu jaoks kõige põnevam?
- Milline saates käsitletud ehtekunstniku teos sulle kõige rohkem meeldis?
Vaata saadet metallikunstnik Ede Kurrelist
- Milliseid tehnikaid ja materjale Ede Kurrel kasutas?
- Mis sind selles saates kõige rohkem üllatas?

Soovituslik järeltegevus:

Otsi etdm.ee kodulehelt üles fotopank. Ehte- ja metallikogu all on võimalus autorite kaupa muuseumikogu uurida. Tutvu enda lemmikehte loonud kunstniku töödega. Kõiki tema fotopangas olevaid töid vaadates võta kokku, milline on selle kunstniku põhitemaatika. Kas kunstnik kasutab oma loomingus ühte läbivat tehnikat? Kui jah, siis millist? Kuidas iseloomustaksid tema stiili?
Õpilased saavad kaasa muuseumitunni harjutustes kasutatud materjalid ja fotojäädvustused kompositsioonidest.

Tee tunnis loodud kompositsiooni põhjal endale ehe. Võid kompositsioonile lisada ühe materjali ja oma valikut põhjendada. Kuidas see mõjutas algset ideed?

Eriprogrammid

Hind: 10 eurot osaleja / Miinimum 10 osalejat või 100 eurot
Kestus: 2 h
Soovi korral saab kuni 12 inimesele broneerida tunniks ajaks lisaruumi, kus on võimalik pakkuda seltskonnale kaasavõetud suupisteid. Ruumi rent – 1 tund 100 eurot

Eriprogrammid sobivad hästi ka sõpruskonnale, sünnipäevaseltskonnale, linnalaagri- või kooligrupile uute teadmiste avastamiseks ja juhitud tegevuste saatel meeleolukaks ajaveetmiseks. Näitusesaalis uuritakse näitust aktiivõppe meetodite abil. Töötoas saab igaüks enda loomingulist poolt avastada.

Tarbekunst ≠ disain

Püsinäitusel „Kogutud teosed“ ja „Sissejuhatus Eesti disaini“
Sihtrühm: 7–12-aastased

Programmis tehakse ühe kõigile tuttava eseme – tassi – abil selgeks tarbekunsti ja disaini erinevused ja põhilised tunnusjooned. Kõigepealt minnakse näitusele „Kogutud teosed“, kus muudetakse üks lihtne tass meeskondades unikaalseks. Seejärel mängitakse otsimismäng, mille käigus saab iga meeskond kokku ühe tarbekunsti alaliigi, mida hakatakse pisut põhjalikumalt uurima. Peale „Kogutud teoste“ külastust liigutakse töötuppa, kus valmistatakse kipsisegu, et valada see ühekordsetesse tassidesse ja täiendada seda oma lemmiku tarbekunstimaterjaliga.

Kipsisegu kuivamise ajaks liigutakse näitusele „Sissejuhatus Eesti disaini“, et tutvuda disaini eripäradega ja otsida kasutajatele sobivaid lahendusi. Iga meeskond saab ülesandeks mõelda välja ühe persooni. Väljamõeldud tegelased meeskondade vahel jagatud, hakatakse talle mõtlema kõige mugavamat ja paremat joogianuma lahendust. Peale ideekavandite tutvustamist minnakse tagasi töötuppa, et eemaldada kipsi ümbert tops ja viimistleda see unikaalseks kaelaripatsiks, mille iga osaleja saab endaga kaasa võtta.

Tähetrükk kotil

Tehisaru – Eesti tekstiilikunstnikud – omalooming

Püsinäitusel „Kogutud teosed“
Sihtrühm: 12–18-aastased

Tehisintellekt saab üha enam osaks meie maailmast ja loob mängleva kergusega ka kunstiteoseid. Töötoa alguses saavad meeskonnad enda kätte ühe tehisaru tehtud pildi, mis on loodud näitusel oleva teose pealkirja põhjal. Esimese asjana mõeldakse pildile ise pealkirjavariante ja siis minnakse näitusele, et leida sealt üles eeskujuks olnud tekstiilikunsti teos. Ahelkirjutamise meetodil luuakse leitud tekstiilide juurde ka lugu, mida on teistel meeskondadel põnev kuulata.

Järgnevas töötoas kavandatakse eeskujuks olnud teoste ja etteantud vahendite põhjal kott. Tavaliste pintslitõmmete ja värvilaikude asemel tekitatakse kotile erinevaid pindu, mustreid ja lugusid kleeptähtede abil, mis kaetakse hiljem siiditrükivärvidega. Lõpuks saab igaüks endale kaasa värvilise koti.

Koolile

Muuseumitund

Mõtle nagu disainer

kohandatav, 3.–12. klass